Praktiline Photoshopi kasutamine.  
Plditöötlus
Kollaaž
Ülesanded

Kollaaž on tehnika, kus ühele alusele või aluspildile kleebitakse komponendid erinevatest allikatest. Et omandada tehnilised oskused on soovitav võtte eesmärgiks realistlik kujutis, ehk nö petupilt. Kui suudate luua realistliku simulatsiooni, siis oskate kasutada enamust töövahenditest.
Enne kollaaži jurde jõudmist tuleb ära õppida väga oluline asi ja selleks on märgistamine (Selection). Kui te töötate paberi, kääride ja liimiga, siis esmalt te joonistate paberile kujutise, lõikate selle välja ja kleebite ettenähtud kohta. PS – s käib kõik samamoodi, aga ettejoonistamise asemel peate lõigatava või töödeldava pinna märgistama. Kõige lihtsam moodus katsetamiseks on: valige Rectangular Marquee Tool (ristküliku märgistaja) ja vedage oma töpinnale üks riskülik (kui hoiate samal ajal all Shift klahvi saate tekitada matemaatiliselt täpse ruudu). Tekkinud võbelev joon näitab märgistatud ala. Kõik operatsioonid, mida te nüüd teete saate teha ainult selle alaga. Katsetage Levels või mõnd muud vahendit, et näha muutusi. Samuti saate nüüd seda ala ”lõigata”. Kui teete Edit – Copy, Edit – Paste,(Ctrl+C ja Ctrl+V), kaob märgistusjoon ja te oletegi märgistatud ala välja lõiganud. Valige töriistaribalt Move Tool (must nool) ja Hiirenuppu allhoides liigutage seda töö pinnal. Uus kujund muutub nähtavaks kuna liigub kaasa. Nüüd heitke pilk oma Layeri paletile. Background kihi kohale on ilmunud uus kiht (layer). Sellel kihil on ainul see objekt, tegelikult pindala, mille eelnevalt märgistasite. Kui oleksite eelnevalt avanud uue faili ja teinud Paste sellele, siis oleks objekt ilmunud selle töö uue kihina. Kopeerides ja kleepides saategi kanda objekte ühelt pildilt teisele. Lihtne ju!

Uuemate PS de korral saate pilte ka ühest aknast teise lohistada. Toimub sama tegevus.
Üks kollaži põhitegevustest on teile nüüd arusaadav. Aga vaatame korraks lähemalt Layeri paletti. Silmakujline ikoon tähistab seda, et kiht on nähtav. Kui torkate kihile näpuga silma (klikk silmakujulisel ikoonil), siis peidetakse kiht ära. Toimingu kordamisel kuvatakse see taas. Kui kiht paletil on tumesinine (tavasätete korral), siis ON SEE KIHT AKTIIVNE. Kõik, mis toimub, toimub ainult nende pikselitega, mis asuvad sellel kihil. Kihi märkimiseks tuleb teha hiireklikk kas pisipildil või tühjal hallil alal, kus on kirjas kihi nimetus. Topeltklikk sõnal,näiteks Layer 1, võimaldab teil muuta kihi nimetust, tegevus, mis on keeruliste tööde puhul kasulik. Malelauda meenutav muster kihil viitab sellele, et sellel alal ei ole mite midagi. (On nähtav, kui Background ära peita) Sellega tähistatakse PS – is läbipaistvust veel paljudel juhtudel. Kui kihte on rohkem, kui üks, saate muuta nende järjekorda. Kõige ülemine kiht on kõige ”pealmine” paberitükk teie pildil. Kui soovite seda alla poole asetada, viige kursor kihile, hoidke hiireklahvi all ja lohistage see nende kihtide vahele, kuhu vaja ja laske hiireklahv lahti. Kihi hävitamiseks lohistage ta lihtsalt prügikastikujulisele ikoonile ja vabastage siin hiireklahv. Hirmus lihtne.
Uue tühja kihi tekitamiseks klikake ruudukujulisel ikoonil, mis Adobe programmides tähistab igal pool uut (pildil). Uus kiht tekib alati aktiivse kihi kohale. Kihi läbipaistvust saab vähendada kui kasutate samal paletil olevat Opacity liugurit. Samuti pidage meles, et korraldus Copy salvestab info arvuti vahemällu ja kuni järgmise Copy korralduseni püsib seal. Seega iga Paste tekitab teile uue kihi koos viimati kopeeritud materjaliga.
TÖÖ KIHTIDEGA TAHAB HARJUMIST. Enamuse segadustest tekitab märgistamise ja kihi aktiveerimise segi ajamine. Samuti tabab meeleheide neid, kes üritavad toimetada pinnal, mis asub mitteaktiivsel kihil. Edaspidi kirjeldan kõiki peamiselt tehtavaid vigu. Seni leppige teadmisega, et mitte arvuti ega PS ei ole loll, vaid selle omaduse leidmisel on abi peglist.

Harjutus: katseta omavalitud piltide abil tekitada uusi kooslusi. Näitaks vaheta inimestel päid, kopeerides ühelt pildilt ja kleepides teisele. Eesmärgiks võta alati võimalikult realistliku tulemuse saavutamine, kuna see on reeglina kõige raskem, aga hinnangu andmine kõige lhtsam.

 Kollaaž 1 2 3 4 5 6