Photoshop

Pildi ettevalmistus.
Reeglina kasutatakse PH – i selleks, et anda digifotodele viimast lihvi ja parandada vajadusel selle kvaliteeti. Järgmine etapp on juba kollaaž ja kõrgemaks tasemeks töö ilma algmaterjalideta.
Tavaline fototöötlus eeldab vaid mõningaid operatsioone, mille tarvis ei ole ilmtingimata hankida endale kallist tarkvara. Sellega saavad hakkama ka vabavarana saadavad Gimp, PxelMap, jne. PS – ga on asi lihtne. Kui pilt on salvestatud jpg formaadis, mis on vaikimisi valikuks enamuses fotoaparaatides, siis tuleb läbida peamised protseduurid: kadreerimine, heletumeduse reguleerimine (kontrastsuse suurendamine vähendamine), värvide reguleerimine, teravustamine ja pildile õigete mõõtmete andmine. Lõpuks ka salvestamine vajaliku väljndi tarvis.
A.Kadreerimiseks kasutatakse kadreerijat Crop Tool (pildil). Analoogselt luubiga töötamisega vedage pildipinnale ristkülikukujuline ala. Pärast seda liigutust kuvatakse eemaldatav ala tumedalt ja see, mis alles jäätakse, paistab normaalvärvides. Tekkinud ala ümritseb pidemetega ristkülik (Bounding Box).

Liikudes viimase pidemetele muutub kursori kujutis noolekeseks, ms näitab, millist operatsiooni saab selle pideme abil teostada. Eemaldudes pidemetest, muutub kursor kurvikujuliseks nooleks, mis võimaldab teil kadreeringut ka pöörata. Ala keskel asuv märk on pöördepunkt. See on liigutatav, kui soovite pördepunkti muuta. Kui olete piemeid sikutades kadreeringu paika saanud, siis vajutage klahvile Enter. Kui soovite loobuda, siis kasutage klahvi Esc. Kadreerimisel saab eelseadistada ka kaadri suurust, määrates seadistusribal väärtusi. Kõrgus, laius ja resolutsioon. Kui soovite kadreerimisel säilitada kadreeringu pikkuse- laiuse suhet selliselt, et see vastaks originaalpildi omadele, siis vajutage enne kroppimist seadistusribal nuppu Frontimage. Kui te ei soovi eelseadistusi, puhastage väljad enne kadreerimist nupuga Clear.
B. Foto heletumeduse reguleerimiseks on PS – s palju võimalusi. Kõige lihtsam ja laisem viis on kui kasutate automaat korraldusi: Image – Adjustment – Auto Levels ja Auto Contrast. Tihtipeale see aga head tulemust ei anna. Lihtsam töövahend on ka Image – Adjustment – Brightness Contrast. Selle vahendi puhul saategi reguleerida heledust, tumedust ja kontrastsust, liigutades liugureid vajalikus suunas.

Kui olete pildistanud tugeva päikesega ja tulemuseks on väga kontrastsed pildid, siis on mõistlik kasutad heletumeduse reguleerimiseks töövahendit nimega Image – Adjustment – Shadow Highlights. Kohe töövahendi valimisel rakendub pildil vaikimisi seadistus, mis tihti on piisav. Kui soovite aga põhjalikumat ülevaadet, siis pange linnuke lahtri ette Show More Options. Avanevas valikus saate reguleerida eraldi varjutoonide heletumedust, heledate toonide heletumedust. Lisaks, viimases valikus, korrigeerida värviintensiivsust ja kesktoonide kontrastsust. See töövahend võimaldab võrdlemisi lihtsalt reguleerida oma pildi heletumedus, tagades värvide intensiivsuse.
Hea tulemuse saate, kui suurendate jaotuses Shadows Tonal With väärtust ja vähendate Amount väärtust. Kindlasti proovige reguleerida värve ja kesktoonide kontrastsust. Vaikimisi seadistus võimendab värve tugevalt, seega prooviga liuguri Color Correction saturatsiooni vähendada.
Kui eelnimetatud töövahendid ei andnud tulemust on võimalik kasutada Image – Adjustment – Curves võimalusi. Siin luuakse Input ja Output skaalade vahel graafiline seos. Vertikaalne skaala on Levelsist tuttav Output ja horisontaalne Input. Kui liigutame kõvrat graafikul, näeme pildil toimuvaid muutusi. Pärast liigutamist näeme, et kõveral tekkis uus pidepunkt. Sarnasel moel same luua uusi punkte just sellistesse tsoonidesse, kus reguleerimine on vajalik. Kui liigutused graafikul on liiga kohmakad, siis saate kogu akna pindala suurendada, kui klikkate paremal all olevale ruudukjulisele nupule. Kogenum kasutaja saab joonistada kõvera ka käega, valides pliiatsiikooni alt vastava töövahendi.

Pildi ettevalmistus. Reeglina kasutatakse PH – i selleks, et anda digifotodele viimast lihvi ja parandada vajadusel selle kvaliteeti. Järgmine etapp on juba kollaaž ja kõrgemaks tasemeks töö ilma algmaterjalideta. Tavaline fototöötlus eeldab vaid mõningaid operatsioone, mille tarvis ei ole ilmtingimata hankida endale kallist tarkvara. Sellega saavad hakkama ka vabavarana saadavad Gimp, PxelMap, jne. PS – ga on asi lihtne. Kui pilt on salvestatud jpg formaadis, mis on vaikimisi valikuks enamuses fotoaparaatides, siis tuleb läbida peamised protseduurid: kadreerimine, heletumeduse reguleerimine (kontrastsuse suurendamine vähendamine), värvide reguleerimine, teravustamine ja pildile õigete mõõtmete andmine. Lõpuks ka salvestamine vajaliku väljndi tarvis. A.Kadreerimiseks kasutatakse kadreerijat Crop Tool (pildil). Analoogselt luubiga töötamisega vedage pildipinnale ristkülikukujuline ala. Pärast seda liigutust kuvatakse eemaldatav ala tumedalt ja see, mis alles jäätakse, paistab normaalvärvides. Tekkinud ala ümritseb pidemetega ristkülik (Bounding Box).
Liikudes viimase pidemetele muutub kursori kujutis noolekeseks, ms näitab, millist operatsiooni saab selle pideme abil teostada. Eemaldudes pidemetest, muutub kursor kurvikujuliseks nooleks, mis võimaldab teil kadreeringut ka pöörata. Ala keskel asuv märk on pöördepunkt. See on liigutatav, kui soovite pördepunkti muuta. Kui olete piemeid sikutades kadreeringu paika saanud, siis vajutage klahvile Enter. Kui soovite loobuda, siis kasutage klahvi Esc. Kadreerimisel saab eelseadistada ka kaadri suurust, määrates seadistusribal väärtusi. Kõrgus, laius ja resolutsioon. Kui soovite kadreerimisel säilitada kadreeringu pikkuse- laiuse suhet selliselt, et see vastaks originaalpildi omadele, siis vajutage enne kroppimist seadistusribal nuppu Frontimage. Kui te ei soovi eelseadistusi, puhastage väljad enne kadreerimist nupuga Clear. B. Foto heletumeduse reguleerimiseks on PS – s palju võimalusi. Kõige lihtsam ja laisem viis on kui kasutate automaat korraldusi: Image – Adjustment – Auto Levels ja Auto Contrast. Tihtipeale see aga head tulemust ei anna. Lihtsam töövahend on ka Image – Adjustment – Brightness Contrast. Selle vahendi puhul saategi reguleerida heledust, tumedust ja kontrastsust, liigutades liugureid vajalikus suunas.
Keerulisemate ülesannete puhul jääb sellest aga väheks. Täpsemaks vahendiks on Image – Adjustment – Levels. Enne, kui sellest rääkida, peab üldjoontes aru saama, kuidas programm pilti “loeb”. Kui vaatate oma pildi päisesse, siis kuvatakse seal värvimudel, milles pilt esitatakse. Tavaliselt on selleks RGB. See tähendab Red, Green ja Blue. Kui avate paleti nimega Channels, siis, klõpsides erinevatel värvidel, näete, et teie pilt muutub erinevateks maakeeli musvalgeteks piltideks. Tegemist on aga hoopis sellise filtritega, läbi mille kuvatakse konkreetne värv. Et veelgi täpsem olla, siis kasutab PS pildi kuvamiseks 255 erinevat halltooni, kus 0 on must ja 255 on valge värv. Vastavalt halli kogusele kanalipildil, kas takistatakse või näidatakse värvi sellel kanalil ulatuses 0 – 255. Miks see teadmine on oluline? Sellepärast, et kui reguleerime pildi omadusi, nii värve, kui ka heletumedust, siis tegelikult reguleerime kanalifiltrite heletumedust.
Avades töövahendi Levels ( Ctrl+L) näemegi kõige ülemises aknas värvikanalite valikut. Vaikimisi on aktiibne RGB või CMYK, mis tähendab, et redigeerimisel muudetakse värvikanalite heletumedust koos. Vajadusel saab valida siit ka konkreetse värvikanali. Input levels – Graafiliselt on kujutatud valitud värvikanalil leiduv info. Mida kõrgem on skaala, seda rohkem infot on. Saate reguleerida pildi heletumedust kolme pideme abil liuguril. Vasak, Must ehk null, kesktoonid - hall ja valge ehk 255. Tavaliselt piisab, kui lükata valge pide infohulga algusse ja sama mustaga. Seejärel, mängides kesktooni liuguriga, antakse lõppviimistlus. Seda kõike on mõniord kasulik teha kõikide värvikanalitega eraldi. Output Levels. Eraldi saate muuta ka pildi heletumeduse ulatust, ehk määrata pildi valgepunkt ja mustpunkt. Kui nihutada siin näiteks valge otsa pide väärtusele 220, siis kuvatakse kogu pildi kõige heledamad pikselid mitte enam valgetena vaid kõige valgem koht on nüüd 220. Sama toimub ka tumeda otsa pidemega. Hea tulemuse saamiseks tuleb kasutada nii Output kui Input seadistusega ja ”mängida” nendega seni, kuni pilt on silma järgi kõige parema kvaliteediga. Lisaboonuseks on pipetikujlised tööristad selles aknas. Nendega on võimalik valida pildipinnalt must, neutraalne hall ja valgepunkt. Näiteks olete pildistanud midagi täiesti valgel taustal ja teate, et mingi objekti punkt peab olema valge. Klikite valge pipetiga pildil vajalikus kohas ja näete, et kogu heletumedus ja isegi värvid ”tõmmatakse” kaasa. Sama asi käib ka musta ja valge puhul. Siin on aga keerulisem, kuna mõlemad toonid võivad sisaldada palju varjundeid. Kui pildil on võimalik valgepunt määrata, siis edasi on võimalik kasutada ka kõiki liugureid, et tulemust parandada. Samuti saate salvstada seadistuse ja seda hiljem kasutada, kui olete näiteks pildistanud palju pilte samades tingimustes ja samade fotoaparaadi seadistustega.
Kui olete pildistanud tugeva päikesega ja tulemuseks on väga kontrastsed pildid, siis on mõistlik kasutad heletumeduse reguleerimiseks töövahendit nimega Image – Adjustment – Shadow Highlights. Kohe töövahendi valimisel rakendub pildil vaikimisi seadistus, mis tihti on piisav. Kui soovite aga põhjalikumat ülevaadet, siis pange linnuke lahtri ette Show More Options. Avanevas valikus saate reguleerida eraldi varjutoonide heletumedust, heledate toonide heletumedust. Lisaks, viimases valikus, korrigeerida värviintensiivsust ja kesktoonide kontrastsust. See töövahend võimaldab võrdlemisi lihtsalt reguleerida oma pildi heletumedus, tagades värvide intensiivsuse. Hea tulemuse saate, kui suurendate jaotuses Shadows Tonal With väärtust ja vähendate Amount väärtust. Kindlasti proovige reguleerida värve ja kesktoonide kontrastsust. Vaikimisi seadistus võimendab värve tugevalt, seega prooviga liuguri Color Correction saturatsiooni vähendada. Kui eelnimetatud töövahendid ei andnud tulemust on võimalik kasutada Image – Adjustment – Curves võimalusi. Siin luuakse Input ja Output skaalade vahel graafiline seos. Vertikaalne skaala on Levelsist tuttav Output ja horisontaalne Input. Kui liigutame kõvrat graafikul, näeme pildil toimuvaid muutusi. Pärast liigutamist näeme, et kõveral tekkis uus pidepunkt. Sarnasel moel same luua uusi punkte just sellistesse tsoonidesse, kus reguleerimine on vajalik. Kui liigutused graafikul on liiga kohmakad, siis saate kogu akna pindala suurendada, kui klikkate paremal all olevale ruudukjulisele nupule. Kogenum kasutaja saab joonistada kõvera ka käega, valides pliiatsiikooni alt vastava töövahendi.
Harjutus: Otsige oma pildikataloogidest hulk pilte ja kasutage õpitut nende piltide muutmiseks. Ärge peljake katsetades liialdusi, kuna liialdades saate paremini näha, kuidas üks või teine töövahend töötab. Katsetage erinevas valguses tehtud piltidega ja proovige neid viia teie poolt soovitud konditsiooni. Jõudu tööle!	1 2 3 4 5 6